Sunday, August 12, 2007

Teadlased ennustavad Vahemeres katastroofilist maavärinat ja tsunamit



Rahvusvahelistes geofüüsikute meeskond avastas äsjase veealuse uuringu käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele pinnasemurrule, mille liikumise korral toimub maavärin ning vallandub katastroofiline tsunami.
Pinnasemurd asub Vahemere põhjas umbes 100 kilomeetri pikkusena ja nelja miili kaugusel Liibanoni rannikust ning just selles paigas toimunud maa liikumine põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad.
Telekanalis Discovery News, ajakirjas Geology ning National Geographic Newsis avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et tänu seniajani teadlastele tundmata olnud veealusele pinnaseliikumisele kerkis Liibanoni mägine ala. Maapind liigub Liibanoni ranniku ääres umbes iga 1500 aasta järel, mis tähendab, et 551. aastale ligilähedast maavärinat ja tsunamit võib oodata lähiajal.
Rob Butler Leedsi ülikooli geofüüsika ja tektoonika instituudist ütles Discoveryle, et uurijad leidsid veenva tõendi 551. aasta maavärina põhjuste kohta. “On välistamatult kindel, et seda paika tabab laastav maavärin. See võib juhtuda igal ajal, võib-olla järgmise mõne aasta pärast, võib-olla mõne saja aasta pärast,” ütles ta.
551. aasta tsunami kohta räägivad ürikud, et Tripoli “uppus” ning Beirutil kulus ligi 1300 aastat kataklüsmist toibumiseks. Ainuüksi Beirutis hukkus 30 000 inimest. “See oli vaieldamatult üks kõige purustavamaid ajaloolisi veealuseid maavärinaid idapoolses Vahemeres,” ütles ajakirjale Geology Beirutis asuva geofüüsika uuringute rahvusliku keskuse teadlane Ata Elias.
Uuringute põhjal oletavad teadlased, et 551. aasta maavärina tugevuseks oli 7,5 magnituuti. Osa veealusest maapinnast langes 5-10 jalga, põhjustades hiidlaine.
Ata Elias ja tema kolleegid kasutasid kunagise katastroofi päritolu otsides kõrgresolutsiooniga sonarit ning kaardistasid merepõhja Liibanoni rannikulinnade Enfeh ja Damouri vahel kolmemõõtmeliseks pildiks. “Pildid näitavad detailselt tohutut veealust murdu, mis katkestab siledat settega kaetud merepõhja,” kirjutasid uurijad.
Teadlaste sõnul toimus 6000-7000 aasta jooksul vähemalt neli 551. aastale sarnast maavärinat, järeldades, et mägi-Liibanoni seismilist käitumist iseloomustab iga 1500-1750 aasta järel tabav uus maavärin. Kui see peaks nii olema, siis 1837., 1918. ja 1956. aasta väiksemad tõuked “võisid olla suurema tõuke eelkäijad”, teatasid uurijad.
Kui 551. aasta maavärinale ja tsunamile ligilähedane katastroof toimuks praegu, oleks selle tagajärjed iidse Foiniikia eksperdi Sanford Holsti sõnul ennenägematult traagilised. Rohkem kui 70 protsenti Liibanoni üle nelja miljonilisest rahvastikust elab ranniku ääres. Beiruti elanikkond on 1,5 miljonit. Suurem osa riigi infrastruktuurist on samuti rannikul. Peamised maanteed, elektrijaamad, lennujaam ja majanduslikud keskused on Vahemere vahetus läheduses.
Uuringu koostajate sõnul tuleb riigil hakata võimaliku maavärina ja tsunami tuleku peale mõtlema: rannikualade kõrghooneid tuleks tugevdada ja uued hooned peaks ehitama tõukekindlatena. Samuti on vaja mõelda inimeste teavitamise peale. “Me vajame maavärina ja tsunami hoiatuse süsteemi ning korralikku esmaabiplaani,” ütles Ata Eilas.

Wednesday, August 08, 2007

Liibanonis turismiga asjad halvad





Lähis-Ida ühe suurema turismipotentsiaaliga Liibanon on veel aasta pärast Iisraeli pommirünnakuid raskes seisus ning riik otsib uusi võimalusi, kuidas turismist elatuvaid ettevõtteid aidata.
Liibanoni turismiministri Joe Sarkise sõnul alandab riik turismiettevõtetelt ja hotellidelt küsitavat elektrihinda, et vähendada nende kulusid. Lisaks sellele kompenseerib riik osa turismifirmade pangalaenude intressidest. Valitsuse abinõu peaks aitama 284 hotelli, 175 muud turismiettevõtet ja seitset rannakuurorti.
Ajalehe Daily Star andmetel on enamiku Beiruti ja mägipiirkondade hotellide täituvus alates 2006. aasta juulikuust olnud tavapärasega võrreldes vähemalt 30 protsenti väiksem.
Turism on mägede, suusakuurortide, kaunite randade ja ajalooliste paikade poolest tuntud Liibanoni peamine sissetulekuallikas. Majandusasjatundjate hinnangul jäi riigil eelmise aasta suvel teenimata rohkem kui kaks miljardit USA dollarit, mille oleksid riiki jätnud araabiamaadest ja mujalt maailmast pärit turistid. Võrreldes enamiku teiste araabiamaadega on Liibanon tuntud vabameelsuse poolest ning seetõttu on riik nõutud reisisiht karmide islamireeglitega Lähis-Ida riikide inimeste jaoks.
Lähitulevikus ei ole Liibanoni turismiäridel loota sissetuleku suurenemist, sest riik kaotas väliskülaliste usalduse pärast Iisraeli rünnakuid ning lisaks sellele kestab Põhja-Liibanonis kriis valitsusvägede ja palestiinlaste põgenikelaagris end varjavate mässuliste vahel.
Lisaks turistide usalduse kaotusele rikkusid Iisraeli rünnakud ka Liibanoni rannad. Õhku lastud kütusemahutitest voolas mullu merre kümneid tuhandeid tonne naftat. Kõige suurem kogus kütust voolas vette Beirutist lõunas asuvast Jiyyeh’ elektrijaamast – 15 000 tonni. Mitte kunagi varem pole Vahemeres nii ulatuslikku looduskatastroofi olnud.
Praeguseks on 60-70 protsenti 150 kilomeetri pikkusest rannajoonest puhastatud, töödeks saadi 4,7 miljonit dollarit Ameerika Ühendriikidelt.
Ühe anonüümseks jäänud valitsusametniku sõnul on ranniku õlist puhastamine väga suur ettevõtmine ning selleks kulub aastaid. “Esimeses faasis oktoobrist detsembrini seadsime kaks prioriteeti: puhastada alad, millel on majanduslik, ajalooline või turismialane tähtsus, näiteks nagu Byblos; siis puhastame tööstusliku tähtsusega alad, kuhu inimesi ei satu. Praegu me jõuamegi tööga teise faasi,” rääkis ametnik Daily Starile.