Liibanonis turismiga asjad halvad

Lähis-Ida ühe suurema turismipotentsiaaliga Liibanon on veel aasta pärast Iisraeli pommirünnakuid raskes seisus ning riik otsib uusi võimalusi, kuidas turismist elatuvaid ettevõtteid aidata.
Liibanoni turismiministri Joe Sarkise sõnul alandab riik turismiettevõtetelt ja hotellidelt küsitavat elektrihinda, et vähendada nende kulusid. Lisaks sellele kompenseerib riik osa turismifirmade pangalaenude intressidest. Valitsuse abinõu peaks aitama 284 hotelli, 175 muud turismiettevõtet ja seitset rannakuurorti.
Ajalehe Daily Star andmetel on enamiku Beiruti ja mägipiirkondade hotellide täituvus alates 2006. aasta juulikuust olnud tavapärasega võrreldes vähemalt 30 protsenti väiksem.
Turism on mägede, suusakuurortide, kaunite randade ja ajalooliste paikade poolest tuntud Liibanoni peamine sissetulekuallikas. Majandusasjatundjate hinnangul jäi riigil eelmise aasta suvel teenimata rohkem kui kaks miljardit USA dollarit, mille oleksid riiki jätnud araabiamaadest ja mujalt maailmast pärit turistid. Võrreldes enamiku teiste araabiamaadega on Liibanon tuntud vabameelsuse poolest ning seetõttu on riik nõutud reisisiht karmide islamireeglitega Lähis-Ida riikide inimeste jaoks.
Lähitulevikus ei ole Liibanoni turismiäridel loota sissetuleku suurenemist, sest riik kaotas väliskülaliste usalduse pärast Iisraeli rünnakuid ning lisaks sellele kestab Põhja-Liibanonis kriis valitsusvägede ja palestiinlaste põgenikelaagris end varjavate mässuliste vahel.
Lisaks turistide usalduse kaotusele rikkusid Iisraeli rünnakud ka Liibanoni rannad. Õhku lastud kütusemahutitest voolas mullu merre kümneid tuhandeid tonne naftat. Kõige suurem kogus kütust voolas vette Beirutist lõunas asuvast Jiyyeh’ elektrijaamast – 15 000 tonni. Mitte kunagi varem pole Vahemeres nii ulatuslikku looduskatastroofi olnud.
Praeguseks on 60-70 protsenti 150 kilomeetri pikkusest rannajoonest puhastatud, töödeks saadi 4,7 miljonit dollarit Ameerika Ühendriikidelt.
Ühe anonüümseks jäänud valitsusametniku sõnul on ranniku õlist puhastamine väga suur ettevõtmine ning selleks kulub aastaid. “Esimeses faasis oktoobrist detsembrini seadsime kaks prioriteeti: puhastada alad, millel on majanduslik, ajalooline või turismialane tähtsus, näiteks nagu Byblos; siis puhastame tööstusliku tähtsusega alad, kuhu inimesi ei satu. Praegu me jõuamegi tööga teise faasi,” rääkis ametnik Daily Starile.