Teadlased ennustavad Vahemeres katastroofilist maavärinat ja tsunamit

Rahvusvahelistes geofüüsikute meeskond avastas äsjase veealuse uuringu käigus, et Liibanon asub ohtlikult lähedal veealusele pinnasemurrule, mille liikumise korral toimub maavärin ning vallandub katastroofiline tsunami.
Pinnasemurd asub Vahemere põhjas umbes 100 kilomeetri pikkusena ja nelja miili kaugusel Liibanoni rannikust ning just selles paigas toimunud maa liikumine põhjustas 9. juulil 551. aastal tsunami, mis purustas Foiniikia, praegu Liibanonina tuntud riigi rannikuäärsed linnad.
Telekanalis Discovery News, ajakirjas Geology ning National Geographic Newsis avaldatud uuringus jõuti järeldusele, et tänu seniajani teadlastele tundmata olnud veealusele pinnaseliikumisele kerkis Liibanoni mägine ala. Maapind liigub Liibanoni ranniku ääres umbes iga 1500 aasta järel, mis tähendab, et 551. aastale ligilähedast maavärinat ja tsunamit võib oodata lähiajal.
Rob Butler Leedsi ülikooli geofüüsika ja tektoonika instituudist ütles Discoveryle, et uurijad leidsid veenva tõendi 551. aasta maavärina põhjuste kohta. “On välistamatult kindel, et seda paika tabab laastav maavärin. See võib juhtuda igal ajal, võib-olla järgmise mõne aasta pärast, võib-olla mõne saja aasta pärast,” ütles ta.
551. aasta tsunami kohta räägivad ürikud, et Tripoli “uppus” ning Beirutil kulus ligi 1300 aastat kataklüsmist toibumiseks. Ainuüksi Beirutis hukkus 30 000 inimest. “See oli vaieldamatult üks kõige purustavamaid ajaloolisi veealuseid maavärinaid idapoolses Vahemeres,” ütles ajakirjale Geology Beirutis asuva geofüüsika uuringute rahvusliku keskuse teadlane Ata Elias.
Uuringute põhjal oletavad teadlased, et 551. aasta maavärina tugevuseks oli 7,5 magnituuti. Osa veealusest maapinnast langes 5-10 jalga, põhjustades hiidlaine.
Ata Elias ja tema kolleegid kasutasid kunagise katastroofi päritolu otsides kõrgresolutsiooniga sonarit ning kaardistasid merepõhja Liibanoni rannikulinnade Enfeh ja Damouri vahel kolmemõõtmeliseks pildiks. “Pildid näitavad detailselt tohutut veealust murdu, mis katkestab siledat settega kaetud merepõhja,” kirjutasid uurijad.
Teadlaste sõnul toimus 6000-7000 aasta jooksul vähemalt neli 551. aastale sarnast maavärinat, järeldades, et mägi-Liibanoni seismilist käitumist iseloomustab iga 1500-1750 aasta järel tabav uus maavärin. Kui see peaks nii olema, siis 1837., 1918. ja 1956. aasta väiksemad tõuked “võisid olla suurema tõuke eelkäijad”, teatasid uurijad.
Kui 551. aasta maavärinale ja tsunamile ligilähedane katastroof toimuks praegu, oleks selle tagajärjed iidse Foiniikia eksperdi Sanford Holsti sõnul ennenägematult traagilised. Rohkem kui 70 protsenti Liibanoni üle nelja miljonilisest rahvastikust elab ranniku ääres. Beiruti elanikkond on 1,5 miljonit. Suurem osa riigi infrastruktuurist on samuti rannikul. Peamised maanteed, elektrijaamad, lennujaam ja majanduslikud keskused on Vahemere vahetus läheduses.
Uuringu koostajate sõnul tuleb riigil hakata võimaliku maavärina ja tsunami tuleku peale mõtlema: rannikualade kõrghooneid tuleks tugevdada ja uued hooned peaks ehitama tõukekindlatena. Samuti on vaja mõelda inimeste teavitamise peale. “Me vajame maavärina ja tsunami hoiatuse süsteemi ning korralikku esmaabiplaani,” ütles Ata Eilas.