Kanteri-Rebase tiim kavaldas iseennast üle
MMiga seoses on mul kahju paarist asjast, mille hulka ei kuulu Kanteri esinemine. Arvan, et Kanterile tuleb see kasuks, et tagapool olla. Nende tiim muutus juba pealetükkivaks ja Kanterit esitleti nagu mitmekordset olümpiavõitjat ning suurt legendi. Vara veel. Kõik need "imekettad" ja raamatud tegid tast kaubamärgi, mida ta võib ju natuke ollagi, aga siiski oli liiga vara kõiki kuldmedaleid oma kotti ajada. Samuti oli arusaamatu hiljutine Ameerika-turnee, mida reklaamiti kui maailmarekordi püstitamise turneed. Selline nui neljaks ettevõtmine oli imelik, seda enam, et mindi alt. Imelik, miks oli vaja maailmale kuulutada, et "nüüd teeme ära!". Manager Raul Rebane võinuks ju meediaspetsialistina teada, mis tähendab rahva ootuste liiga kõrgeks ajamine. Seda enam, et Kanter on natuke õrnake ja võtab kaotust südamesse. Võibki olla, et enim kanntab Kanter ise, mitte tema pöidlahoidjad. Igatahes võib nüüd Kanteri väga ambitsioonika tiimi nime ümber nimetada 75plussist 65plussiks. Vähemalt mõneks ajaks.
Ses mõttes on Alekna väga mõnus mees - treenib vaikselt, räägib vähe, seekord läks temagi alt, aga mis seal ikka. Inimesena suurepärane näide tõsisest spordimehest.
Kahju on mul aga Tammertist, kes on Aleknaga sarnane. Sass väärinuks finaalis heitmist kas või lahkumisetenduse andmiseks tema fännidele, kelle hulka kuulun ka ise. Ega ta ilmselt enam pikalt tippspordiga tegele. Aga pole hullu, mu kodukandi poiss, keda tema vennaga õlut juues sai võileibade järele saadetud (ta oli ikka väga pisike), on tagant tulemas. Märt Israelis on sisu ja tahtmist küll.
Margus Hunt, kes ka Karksi-Nuiast, on ilmselt kettaheite jaoks kadunud, aga mine sa tea. Naljakas, et ka teda tean ajast, mil ta oli nii umbes viieaastane. Sai poissi süles kantud ja põlve peal hoitud. Oli natuke arglik ja hea kasvatusega laps. Tal on tore õde ja ema. Nüüd võtaks Margus mind nagu pambu sülle, selline jõujuurikas.
Kahju on ka Pahapillist, kes suudab end tihti ületada. Ta väärinuks kindlasti kohta esikuuikus.
Kes meil siis veel jäänud on, kellelt medalit oodata? Äkki Ksenja plahvatab, kuigi seal seltskonnas on vist raske medalile jõuda.
Ses mõttes on Alekna väga mõnus mees - treenib vaikselt, räägib vähe, seekord läks temagi alt, aga mis seal ikka. Inimesena suurepärane näide tõsisest spordimehest.
Kahju on mul aga Tammertist, kes on Aleknaga sarnane. Sass väärinuks finaalis heitmist kas või lahkumisetenduse andmiseks tema fännidele, kelle hulka kuulun ka ise. Ega ta ilmselt enam pikalt tippspordiga tegele. Aga pole hullu, mu kodukandi poiss, keda tema vennaga õlut juues sai võileibade järele saadetud (ta oli ikka väga pisike), on tagant tulemas. Märt Israelis on sisu ja tahtmist küll.
Margus Hunt, kes ka Karksi-Nuiast, on ilmselt kettaheite jaoks kadunud, aga mine sa tea. Naljakas, et ka teda tean ajast, mil ta oli nii umbes viieaastane. Sai poissi süles kantud ja põlve peal hoitud. Oli natuke arglik ja hea kasvatusega laps. Tal on tore õde ja ema. Nüüd võtaks Margus mind nagu pambu sülle, selline jõujuurikas.
Kahju on ka Pahapillist, kes suudab end tihti ületada. Ta väärinuks kindlasti kohta esikuuikus.
Kes meil siis veel jäänud on, kellelt medalit oodata? Äkki Ksenja plahvatab, kuigi seal seltskonnas on vist raske medalile jõuda.
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home