Hämmastav – Jason Carter tuleb ise Haapsallu kohale

Ma ei tea, kas see mees kõlab live’is samamoodi, nagu ta kõlab plaatidel, aga praegu pole küll mingit põhjust arvata, et ei kõla (kuigi alati on väga vingete muusikute puhul väike värin sees). Igatahes on lood nii, et reedel esineb Haapsalus Jason Carter. See on nii kõva muusik, et ma lausa võrdleks tema tulekut Haapsallu Robert Planti kunagise kontserdiga. (Muide, mõnes Carteri loos tundub, et just Plant sobiks neid oma üminaga saatma.)
Kontserdi korraldaja saatis just teate, et Carter siin reedel esineb, aga meilis polnud kirjas, kus, mis kell ja kui palju pilet maksab. Eks saab sellegi homseks teada. Tundub, et see on Tallinna Sügisjazziga seotud kontsert ja sellepärast mees siia satub. Liigagi ootamatult.
Ma ei hakka Carterist pikalt rääkima, sest tema muusikat on raske seletada, kui pole kuulnud. Panen siia üles kontserdi korraldaja pressiteate, mis ilmub ka neljapäevases Lääne Elus. Muusikat kuulake aga netist. MySpace’is on piisavalt lugusid, et pilt ette saada. Kirja lõpus on viiteid tema kohta.
www.myspace.com/jasoncarterguitar
www.jasoncarter.net

***

"Ma tean, kuidas lehkavad Mumbai agulid, olen pühkinud oma silmist tolmu Kabulis ja sulanud Lapimaa avarustesse. Olen oodanud metrood Pyongyangis, palvetanud Buhhaara mošeedes ja Maputo kirikutes. Olen mänginud kitarri Mehhiko tequila-baarides, arutanud maailma asju Iiri ja Pakistani ekstremistidega ning raputanud printside ja riigiisade käsi."
Jason Carter

Jason Carter on muusikaline maailmarändur, kellel sammal juba selga ei kasva. Cornwallist pärit kitarrist on pikemalt elanud Londonis, Dubais, Kopenhaagenis ja Helsingis; hetkel asub tema kodu Nîmes'is, Lõuna-Prantsusmaal. Viimase 18 aasta jooksul on kitarrist esinenud enam kui 70 riigis, sealhulgas Usbekistanis, Afganistanis, Iraanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Iiri kriisipiirkonnas. Ta on saatnud staare suurtel lavadel ja musitseerinud beduiinide ja pärlipüüdjatega lõkketulevalgel. Ta on esitanud Rodrigo kuulsat kitarrikontserti Soome, Iiri, Suurbritannia ja Venemaa sümfooniaorkestrite ees.
Kuid Jason Carter'i tugevaim külg on tema enda looming. See on unikaalne
sulam ajast ja ruumist ning teel kohatud inimeste elurõõmust ja maailmavalust. Tema instrumentaallood on maailmakogemusest sündinud muusika ja sellisena on see ka tajutav - sügav ja emotsioonidest tulvil.
Jason Carter alustas elektrikitarristina, kuid tema rockikarjäär lõppes koos 80-ndatega. Sedamööda, kuidas süvenes huvi kaugete maade ja väärikate traditsioonide vastu, tekkis kirg katsetada erinevaid stiile, eksootilisi helilaade ja vaba häälestust.
Suurepärase flamenco-kitarri ehitas tema tarvis Hispaania meister Antonio Montero, Iraanis valmistatud udi kinkis talle Saudi Araabia kultuuriminister isiklikult. Armastus nende kahe vastu kestab, kuid viimaste aastate vaieldamatu
lemmik ja inspiratsiooniallikas on suursugune harf-kitarr, mille professionaalsel tasemel valdajaid leidub kontrollimata andmetel maailmas vaid 20-30. Sellele
pillile kirjutatud lugudest on valmimas Jason Carter'i järgmine heliplaat – arvult 15. – ning valdavalt neist koosneb ka tema Eesti-kava.