Meister Margaritaga ja laupäev ilma leheta
Vaatasin just telekast "Meistrit ja Margaritat". Loomulikult võimas. Aga mind köidab selle sarja juures tunnusmuusika. See täiesti imeb mind endasse. See on nagu marss, mis innustab sõdureid. Absoluutne tipp. Aga kas ma mäletan, kes muusika kirjutas? Äkää. Heliloojale tuleks mälestussammas püstitada. Siis jääks nimi meelde.
Eile tõstsin klaasi Urmas Oti mälestuseks. Kahjuks ei tundnud teda. Vahest ajas ta mind närvi, aga üldiselt oskas ta oma tööd ju väga hösti. See on hea ajakirjaniku omadus - olla vihatud ja armastatud. Ta polnud mingi Madis Jürgen, kellega seostub ainult positiivne sõbralikkus. Jürgen on tore, aga tal pole mune. Otil olid munad.
Toetasin täna kohalikku ettevõtlust - tellisin pitsat. Haapsalus on konkurentsitult Eesti parim pitsa. Pizza Grande on vapustav söögikoht. Mul on sellega oma isiklikud mälestused. Elasin siis Haapsalus, kui nad alustasid. Seega on nad üle 10 aasta tegutsenud. Tublid. Käisin seal avamise päeval ja neil oli komme, et kui pitsa natuke kõrbema läks, andsid kõrvale tasuta õlle. Nojah, kokk oli mu tuttav ja see pitsa läks ikka päris tihti kõrbema. Täna oli ka äär natuke kõrbenud, aga ma poleks õlut tahtnudki. Kõrbenud äär ongi hea.
Kurat, keegi oli lehed postkastist pihta pannud. Või siis pole need tulnudki. Tunnen ennast laupäeviti paberleheta nagu... Nagu ilma leheta.
Eile tõstsin klaasi Urmas Oti mälestuseks. Kahjuks ei tundnud teda. Vahest ajas ta mind närvi, aga üldiselt oskas ta oma tööd ju väga hösti. See on hea ajakirjaniku omadus - olla vihatud ja armastatud. Ta polnud mingi Madis Jürgen, kellega seostub ainult positiivne sõbralikkus. Jürgen on tore, aga tal pole mune. Otil olid munad.
Toetasin täna kohalikku ettevõtlust - tellisin pitsat. Haapsalus on konkurentsitult Eesti parim pitsa. Pizza Grande on vapustav söögikoht. Mul on sellega oma isiklikud mälestused. Elasin siis Haapsalus, kui nad alustasid. Seega on nad üle 10 aasta tegutsenud. Tublid. Käisin seal avamise päeval ja neil oli komme, et kui pitsa natuke kõrbema läks, andsid kõrvale tasuta õlle. Nojah, kokk oli mu tuttav ja see pitsa läks ikka päris tihti kõrbema. Täna oli ka äär natuke kõrbenud, aga ma poleks õlut tahtnudki. Kõrbenud äär ongi hea.
Kurat, keegi oli lehed postkastist pihta pannud. Või siis pole need tulnudki. Tunnen ennast laupäeviti paberleheta nagu... Nagu ilma leheta.
posted by ivar at
5:38 AM
1 Comments:
Grande pitsad on jah üle prahi ja mitte ainult Eesti lõikes. Vanem tütar just niutsus, et olla näinud fotol endisi klassikaaslasi Grandes söömas, Pavlov hakanud täiega tööle.
Ainult ühel korral olen sealt kehvasti tehtud piruka saanud, teistes ja palju lühema elueaga kohtades untsuläinud toitusid märksa sagedamini nina alla juhtunud.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home