Pansoga Lihulas, Türgiga viigis

Käisin Lihulas teatris. Ja-ja, Lihulas. Draamateater mängis "Voldemari". Väga vinge tükk oli. Saal oli rahvast silmini täis. Prouad olid soengud teinud ja härrad keskkooliaegsed ülikonnad välja võtnud ja kampsunid sirgeks triikinud. Lahe.
Nüüd hakkabki vist nii olema, et teatris tuleb käia Lihulas, sest Haapsalu kultra läheb remonti. Huvitav on selle juures aga see, et ma pole mingi teatriskäija. Ei mäletagi, millal Tallinnas viimati teatrit külastasin. No99 "Naftat" vaatasin vist viimati. Ja nüüd äkki olen Lihulas teatris, kuigi Haapsalust on sinna ju oma 50 kilomeetrit. Tallinnas oli igalt poolt umbes kilomeeter teatrimajadeni, aga ikka ei jõudnud.
Ülehomme on meil jälle tegemist. Kinos näeb "Detsembrikuumust", mis tõotab head filmielamust. Rääkisin täna Artur Talviku ja Liisi Koiksoniga ja tegin lehte loo. Liisi mu meelest sobib tollesse ajastusse suurepäraselt. Tal on kuidagi 1920ndate aastate olemine. Sulnis välimus ja olemus. Loodan, et ta mängib hästi ja teda näeb filmides veel.
Hea uudis on aga see, et Eesti-Türgi mäng on hetkel viigis. Loodan, et varsti mitte Väikses Viigis, mille vee kõrval meie elamine asub.