Stressivabadus

Jalg on ukse vahel. Mida päev edasi, seda lihtsamaks Haapsalus töötamine muutub. Eks see ole loomulik. Tekivad allikad, mõni helistab juba ise, liigun inimeste keskel ja keegi viskab mõne teemakillu - nii see läheb. Reedel näiteks kirjutasin seitse lugu. Lehte mahtus ainult vist üks, aga ei need kusagile kao. Teisipäeval jälle lehepäev. Igatahes naudin Haapsalus töötamist täiel rinnal. Stressivaba, sundimatu, saab teha seda, mida ise tahad, ei pea taluma kõrgelt alla vaatavate isikute kriitikat, mõnusad töökaaslased jne. Lõuna ajal tasuta toit :). Mis hing veel tahad. Kahju kohe paarist endisest kolleegist, kes peavad tegema seda, mida peavad. Aga eks see ole valikute küsimus.
Laupäeval oli kultuurikeskuses suur pidu. Pidutseti selle puhul, et maja läheb pikaks ajaks remonti. Lõpuks. Sai isegi tantsitud, uh! Palju toredaid inimesi, kauneid "valgeid daame"... Kultuurikeskus äratab alati nostalgilisi meeleolusid. Sai seal 15-16 aastat tagasi bändiga mängitud, sõpradega kohvikus õlut rüübatud ja niisama vedeletud. Nüüd kaob see vana aja maik sealt majast ära, aga seda ju tegelikult vaja ongi.
Kultras oli kohal hulk harrastusteater Randlase trupist. Neile oli see nädalavahetus ikka päris hullumeelne. Mitu päeva järjest poole ööni jalgadel, hommikul tööle, õhtul jälle etendus. Aga näha oli, et nad nautisid seda, sest tükk oli mõnus ja ju see energia tuleb vaatajatelt ringiga tagasi.