Tarmo paadikuur versus Grand Hostel

Tahtsin just hoobelda, kuidas ma kolmapäeval Tallinnas käisin ja linnast toreda öömaja leidsin, aga see kõik kahvatus selle kõrval, mida herr Õuemaa blogist lugesin. Nimelt ööbis ta paadikuuris. Tõstan käed ja annan alla - selle vastu ei saa.
Aga Tallinnas juhtus nii, et jäin lageda taeva alla. Tavaliselt viskan end pikali Dannari juures, aga ta oli kuidagi torssis ja ei tahtnud teda segada. Siis plaanisin Ele korterisse pugeda, aga kuna seal alles nädalavahetusel laiasin, otsustasin, et ei hakka teda ka tüütama. Proovisin ka Alari kuuti end nihverdada, aga selgus, et tal on üks voodi, mis polegi väga voodi, pigem selline riidega riiul. Kuigi Alari oli külalislahke ja oleks olnud isegi valmis mind kuhugi paigutama (huvitav, kuhu? vannituppa, kus pole vanni?), siis lõin käega. Ja seisingi Narva maanteel, teadmata, mis must saab. Siiski-siiski. Olin seismiseks valinud hea koha, sest üle tee silmasin silti Grand Hostel. Helistasin hotline'i, sain koha numbri ja oh üllatust. Hostelis maksis tuba 300 krooni, hommikusöök ka sees. Tallinna kesklinnas! Isegi Haapsalust ei leia vist nii odavat kohta. Kartsin muidugi, et kuskil on konks. Tegelikult ei olnud või siis oli, aga hästi väike konks. Selline naelapea suurune ehk.
Tuba oli umbes kahe ja poole voodi suurune, aga hästi puhas ja mugav. Eurokas, aga mis siis. See-eest oli seinal õhuke teler, mis oli voodi laiune. Hämmastav. Vaatasin voodist CNNi, kuni magama jäin. Tulid reisid meelde, kui CNN alati telekast taustaks tuli. CNN sellepärast, et see kanal on vist kõikide riikide ka kõige närusemates hostelites nähtav.
Hommikul leidsin siis konksu. See asus koridori peal ja uksel oli WC ja dushiruumi märk. Ruum oli äärmiselt suur ja puhas. Olen maailmas ringi reisides näinud selliseid peldikuid, mis määrivad sellesamuse ära, aga Grand Hostel härrasteruum oli igati korralik. Kuuenda korruse aknast avanes vaade teistele akendele ja hoovile. Lahe.
Keerasin aga kraani lahti, aga mida polnud, see oli soe vesi. Mõtlesin, et kuradid on jälle sooja ja külma vee märgid segi ajanud, aga kummagilt poolelt soojust ei saabunud. Nojah, jätsin siis pesemata, sest ei olnud mingit tahtmist end karastada.
Hommikusöök oli ka täitsa ok. Nagu ikka Euroopa hotellides - sink, juust, või, leib-sai, mahlad, kohv ja tee. Ja puder, mis oli bro. Üks teenindajatädike kulges ka laudade vahel ning oli sõbralik ja tore. Kõrvallauas istusid saksa turistid ja rääkisid mulle arusaamatus keeles. Füürer oleks neid mõistnud hästi, ma kahjuks mitte.
Seega, kui keegi peab Tallinnas ootamatult ööbima, minge Grand Hostelisse, mis asub Narva mnt ja Kreutzwaldi nurgal. 300 krooni eest on hostelit kõvasti. Õuemaa Tartu paadikuuri vastu see muidugi ei saa, aga mõnikord ongi hingele hea, kui teiste paremust ja enda kaotust tunnistada.