Persse, kuked!

Kui lihtne on tõmmata tähelepanu. Böö!
Tegelikult on need korraks meelde tulnud kaks sõna pärit mu kunagise mentori Enno Tammeri suust. Kõik need, kes töötanud koos Ennoga, need teavad seda nn pealkirja. Enno ütles naljatledes seda alati, kui toimetaja ei osanud loole korralikku pealkirja panna. "Pane "Persse, kuked!"" ütles ta stoilise rahuga, omal vunts kerkis pisut. Eriti hästi sobis see poliitilistele lugudele, sest kuidas sa ikka nende veidrike tegemisi kokku võtad. Enno oli lahe. Kahju, et see pealkiri kunagi käiku ei läinud.
Tahaks kirjutada, miks ma seda meenutan, aga samas ei tahaks ka. See on seotud selle Kirde-Eesti uudisega. Et mingi talu tahab Venemaa koosseisu. Kallid kollegid, ärge isegi mainige seda lehelugudes. Online'is on see juba pöörded üles võtnud ja venelased oma tahtmise saanud. Jah, minu paar lauset aitavad ka sellele kaasa. Eks see tänapäeva meedia ole selline lumepalliefektiga moodustis.
Seega. Tahtsin öelda, et pange pealkirjaks "Venelased on lollid" või "Eestlased on idioodid" - keegi sellele pealkirjale ikkagi klikib. Ja mitte üks kord. Pange headline'iks hoopis lihtsalt "Persse, kuked!" Siis ei solvu keegi ja kõik tunnevad ennast ühiselt halvasti. Vähemalt pole kirjutaja "poolt" valinud. On niisama karjunud.
Kuna ma ajasin ikkagi segast, siis kokkuvõte on selles, et ei maksa iga nn uudise ja pealkirja pärast tõmmelda, sest pealkiri võib enda taga peita ainult propagandat, solvangut, tühjust. Või ka toredat sõnumit, mis on kirjas selle postituse pealkirjas. Lihtne.
Aga ilusamatest asjadest rääkides... Täna olid meil kodus maanteemuhk, mahtuniversaal ja rekka. Esimene oli Rumse koerakutsikas, teine Oti ja Aidi kutsikaohtu, aga juba suur chau-chau (või mis ta on) ning samast perest pärit dogi. Mõõtkavad vastavad eelpool kirjeldatule. Rumse koer on veel väga väike, suuruselt teine on nagu keskmine telekas ning dogi... Dogi on nagu dogi. Külmkapp seega. Väga veider vaatepilt. Aga kuidas nad möllasid! Hullumaja. Väga lõbus oli.