Kuidas me kiriku armulaua veinid ära jõime

Saatsin üleeile neljale-viiele koolijuhile kirja laiali küsimustega, kas neile meeldiks, kui neil oleks trahvimisõigus, et ülekäte läinud õpilasi korrale kutsuda. Nagu ikka on eri arvamusi, nii ka nüüd. Mõni ei pidanud seda vajalikuks ja arvas, et saab ilma ka hakkama. Eks see oleneb koolist ja direktorist. Kuigi ega trahvimisõiguse olemasolu ei tähenda, et nad peavad trahvima. See on ikkagi vabatahtlik karistusviis, mille üle otsustaks iga direktor ise.
Kuna ma koolieluga nii hästi kursis pole, siis ei tea, kui tihti selliseid olukordi ette tuleb. Enda kooliajal oleksin vist küll (või mu vanemad) vaeseks jäänud, kui oleks trahvitud. Kuigi tegime ka huvitavamaid kaabaklusi, olid suur osa siiski hambutud. Aeg oli ka teine. Eks neid käskkirju ikka laekus. Näiteks selle eest, et käisime jõulude ajal kirikus. Ma ei tea, mis meid sinna tõmbas, ju see, et see oli keelatud. Või siis see, et kirikuõpetaja oli noor säga, kellele meeldis rockmuusika, nagu meilegi. Ta vist seal kaua vastu ei pidanud, aga see lühike aeg oli ka lahe. Näiteks mängisime Olavi Iisraeliga (kunagine vanglate ameti ja Murru vangla direktor, vahepeal oli Savisaare jünger ka, aga siis läks Isaga tülli) kirikuorelil Iron Maideni lugusid. Eh, olid ajad.
Veel on meeles, et otsisime Karksi kirikust vana veinikeldrit. Rahvas ikka rääkis, et ju kuskil on kelder, mida pole veel leitud. Kirik oli vist 13. või 14. sajandist või äkki eksin ja ajan Karksi linnuse ehitusajaga segi. Võimalik, et kirik oli ikka 17. sajandist. Vist on loogilisem. Aga nii või teisiti - teadmine, et kuskil on sajandeid vana ruum peidus, ärgitas meie meeli piisavalt, et ringi nuuskida. Ei leidnud me loomulikult midagi. See-eest leidsime kirikuõpetaja toast armuveini pudelid :). Õnneks või kahjuks keegi tollal pühapäeviti kirikus ei käinud ja armulaud toimus üliharva. Sellised Juudased siis.(Judas Priesti kuulasime muideks ka tollal üsna palju.)
Ju ma nüüd sellepärast juba teist päeva teki all leban ja haigusega võitlen. Karistuseks:).
Võtsin kuulda Tulilille, käisin poes ja apteegis. Tegin karriga kanget kanasuppi. Seda Tulilill ei soovitanud, aga ta soovitas päevakübarat. Ju aitavad nii supp kui ka punane päevakübar needusest üle saada. Kõlab ju punane päevakübar nagu müstiline küüntest kübar. Äkki teeb mu haigusele nähtamatuks.
Seda enam teeb kadedaks Tarmo jutt, et ta on teel Egiptuse soojusse kurgedele külla. Nendele, kes siit Eestimaalt esimeste külmade saabudes reeturlikult jalga lasevad. Tarmo, ma kardan, et nad pole veel kohal. Luiged olid veel igatahes paari päeva eest Matsalus ja meie värava taga Väikesel Viigil on ka luigepaar kohmitsemas. Aga võib-olla kured on juba lahkunud, ei tea kindlalt. Igatahes on Egiptuses praegu kindlasti parem kui meil, kurgedega või kurgedeta. Vähemalt ajutiselt on mõnus soojuses vedeleda.
Panen nüüd ahju küdema.