Alatu võte, aga see-eest hea reklaam

Kasutan ära Tiina Laanemit ja KesKusi ning reklaamin nende kaudu oma raamatut. Vahest võib ju. Aga lisan siis Tiina arvamuse ka kahe teise reisiraamatu kohta, et lugejad need ka poest üles leiaksid. Seda enam, et tegemist on väärt lugemisega.
KesKus:
/---/
Reisiraamatutest väärib kindlasti esiletõstmist ka Ivar Soopani “Tappev uudishimu”, mis mõjus hea üllatusena. Esialgu arvasin, et olen nüüdseks Iraagi sõja teemast parasjagu küllastunud ega soovi seda veel ühe raamatu kujul endasse neelata. Aga ma eksisin. Asudes seda teatava eelarvamusega sirvima, leidsin end juba mõne aja pärast suure huviga lugemas, kuni lõpuks ei pannudki enne käest, kui viimane lehekülg lõpetatud. Igal juhul hästi kirjutatud, inimlik ja kohati ka humoorikas raamat.
/---/
Palju parem lugu on viimastel aegadel eestlaste sulest ilmunud reisiraamatutega, sest neid võib julgelt soovitada. Kõigi kohta ei oska pead anda, kuid loetutest oli vaieldamatult parim Krister Kivi ümbermaailmareisist sündinud teost “Eesti maja”. Reisisõltlasest Kivi ei halasta seal endale ega teistele, kirjeldades inimesi ja olukordi terava ning peene irooniaga, kuid see pole mingi õel hammustamine, vaid tavatu nurga alt kirjeldatud maailmanägemine. Kohati olid tema võrdlused nii värvikad, et kandsin neid kõva häälega ette, kuna lugesin raamatut pikemal autosõidul ega suutnud end taltsutada. Selles suurepäraselt kirjutatud raamatus justkui ei juhtugi midagi, sest paljudes eesti majades haigutab suvine tühjus ja mahajäetus, kuid samal ajal suudab autor pidevalt pinget üleval hoida, jutustades oma äpardustest, lennujaama-traagikatest ja marutaudi-paanikast.
Värvikate kirjelduste ja mahlase teksti poolest ei jää Kivi raamatule palju alla ka Lii Undi “Parim näitleja linnas.Varanasi päevaraamat”, mis on raamatupoodide edetabeleid vaadates saavutanud ilmselt kohustusliku kirjanduse staatuse kõigi nende hulgas, kes kavatsevad Indiasse rännata, tulevad just sealt või alles unistavad sinna minekust. Mõlema raamatu tugev pluss on seegi, et autorid kirjeldavad ausa otsekohesusega ka endaga seonduvat, mitte ei võta täditsevat või onutsevat hoiakut.