Milleks teile saapad ja sokid?! See on kõigest talv ju
Hämmastav, kui ilus on väljas. Seoses sellega tekkis täna probleem, mille lahendamine osutus keeruliseks. Käisin vaatamas päästeteenistuse õppusi ja seisin poolteist tundi väljas. Külma ju polnudki palju, pigem oli niiske. Loodus oli ilus küll ja tore olemine, aga külm hakkas. Nimelt viskas üks mu talvesaabas lusika nurka. Küll ajutiselt, aga siiski. Tald läks irvakile ja pean ta tohtri juurde viima. Kuni seda pole jõudnud teha, kannan mingeid saapa moodi asju, mis sobivad pigem suviseks matkamiseks, aga mitte niiskes külmas seismiseks. Nii tekkiski vajadus kas uute saabaste või villaste sokkide järele. Peaks ju lihtne olema - astu poodi ja osta, aga võta näpust. Haapsalus mitte.
Paari päeva eest sain ülevaate linnas müüdavatest saabastest. Kui oleksin 60-aastane, siis jah, leiaksin midagi, kuigi miks peaksid ka 60-aastaseid selliseid õudusi jalga panema. Kokkuvõtlikult tuleks Haapsalu kaupmeestele nende oma saapaga ässi kikkida. Jõle, mida nad müüvad.
Aga ok, saabaste järele tuleb ilmselt jälle Tallinnasse sõita, elab üle.
Hakkasin siis villaseid sokke otsima. Kõigepealt käisin turul, et osta päris sokke. Neid, mida koovad tädikesed kodus. Turult leidsin aga mingi india, hiina ja veel mingi taolise riigi toodangu, mis polnud ei villast ega ka... ei teagi millest. Käsi ei tõusnud ostma ja kõndisin külmetavate varvaste klõbisedes minema.
Kuna töö juures soovitati minna kaltsukatesse, siis käisin ka need läbi. Sokid puudusid. Kokku kappasin täna läbi seitse kauplust. Neist viimane oli käsitööpood, kuhu ma esimesena ei tahtnud minna, sest seal on turistihinnad. Aga oleksin võinud kohe sinna minna ja mõttetu trampimine oleks ära jäänud. Sain nii soojad sokid, kindad kui ka... padja. Halloo! Padja? Jajah. Lambavillaga täidetud padja. Veider ikka, mida inimesed ostavad, kui halbu unenägusid näevad. Tegelt oli uut patja vaja, aga see pole mulle ise kuskil vastu tulnud ja olen siiani mingi kokku pandud taskurätikuga hakkama saanud.
Kui palju lihtsam oleks elu, kui poes müüdaks kantavaid saapaid ja villaseid sokke. Kui ära kaovad tikud ja sool, siis olevat sõda oodata. Aga kui kaovad sokid, mis siis juhtub? Tänast ilma vaadates sobiks vastus: külm ja lumine talv.
Paari päeva eest sain ülevaate linnas müüdavatest saabastest. Kui oleksin 60-aastane, siis jah, leiaksin midagi, kuigi miks peaksid ka 60-aastaseid selliseid õudusi jalga panema. Kokkuvõtlikult tuleks Haapsalu kaupmeestele nende oma saapaga ässi kikkida. Jõle, mida nad müüvad.
Aga ok, saabaste järele tuleb ilmselt jälle Tallinnasse sõita, elab üle.
Hakkasin siis villaseid sokke otsima. Kõigepealt käisin turul, et osta päris sokke. Neid, mida koovad tädikesed kodus. Turult leidsin aga mingi india, hiina ja veel mingi taolise riigi toodangu, mis polnud ei villast ega ka... ei teagi millest. Käsi ei tõusnud ostma ja kõndisin külmetavate varvaste klõbisedes minema.
Kuna töö juures soovitati minna kaltsukatesse, siis käisin ka need läbi. Sokid puudusid. Kokku kappasin täna läbi seitse kauplust. Neist viimane oli käsitööpood, kuhu ma esimesena ei tahtnud minna, sest seal on turistihinnad. Aga oleksin võinud kohe sinna minna ja mõttetu trampimine oleks ära jäänud. Sain nii soojad sokid, kindad kui ka... padja. Halloo! Padja? Jajah. Lambavillaga täidetud padja. Veider ikka, mida inimesed ostavad, kui halbu unenägusid näevad. Tegelt oli uut patja vaja, aga see pole mulle ise kuskil vastu tulnud ja olen siiani mingi kokku pandud taskurätikuga hakkama saanud.
Kui palju lihtsam oleks elu, kui poes müüdaks kantavaid saapaid ja villaseid sokke. Kui ära kaovad tikud ja sool, siis olevat sõda oodata. Aga kui kaovad sokid, mis siis juhtub? Tänast ilma vaadates sobiks vastus: külm ja lumine talv.
1 Comments:
Great reading your poost
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home