Kuidas ma Gunnar Grapsi saapad ära "varastasin"

Kuulan praegu Vikerraadiost saadet Gunnar Grapsist. Raudkats räägib oma mälestustest seoses temaga. Vahepaladeks on Gunni parimad palad.
Jah, oli tõesti kõva mees. Lapsepõlves oli tema saviplaat nii ära mängitud, nagu oleks seal uiskude peal käidud. Roosid papale jms on võrratud lood, kuigi paljude vanemate lugude taustamuusika (mitte viis ja sooloosad) olid väga sarnased mõne lääne bändile. Näiteks "sitsib kutsu ikka" kidrakäik on peaaegu üks ühele Black Sabbathilt. Eks Ozzi oli Gunni suur lemmik ka. Ja üks bluesilugu on taustalt puhas Clapton, aga ometi täiesti Gunni nägu.
Ei taha mõeldagi, kui raske tal oli neid eeskujusid siit Eestist vaadata, olles ise mastaapsuselt vaata et suurem staar, vähemalt tema oli vallutanud terve NSVLi, üle 200 miljoni inimesega riigi. Rääkisime temaga sellest ja paljust muust kunagi 1996. või 1995. aastal. Ta käis ühel-kahel korral nädalas Haapsalu raadiost saadet tegemas. Kukkusime õhtul stuudios jooma. Kõigepealt all baaris ja pärast stuudioruumis. Vist käisime enne saunas ka, aga kuna pidu oli võimas, siis ei mäleta :(. Mäletan aga seda, et see lõppes meil halvasti. Unustasime ennast jutustama ja meid "äratas" raadio peatoimetaja, kes astus stuudiosse. Nimelt oli kell saanud vist viis või umbes nii hommikul, mil raadiotegijad saabusid juba tööle. Ah sa poiss, kus me saime sõimata. Kuna ma selle peatoimetajaga suurt läbi ka ei saanud, siis seda enam ta kiunus pikalt. Aga noh, mingit pahandust me ei teinud, niisama jutustasime.
Kogu selle istungi tipuks oli väga veider "kirss". Läksin otse tööle ja enne lõunat helistas sama peatoimetaja ja küsis: kas mina virutasin Gunni kauboisaapad ära? No andke andeks, ega ma arvanudki, et see küsija eriti intelligentne oleks olnud, vähemalt sellise jabura küsimuse põhjal pidasin teda imbetsilliks.
Ei osanudki midagi talle vastata. Igatahes oli Gunn vist sokkides koju sõitnud või leidis ta saapad enne ärasõitu üles. Kuna Gunn oli ka päris vintis, siis ta ei mäletanud, kuhu ta saapad jättis. Kui õigesti mäletan, siis need olid jäänud kas sauna- või stuudios olevasse kappi.
Hiljem kohtusime Gunnariga veel palju kordi. Muidugi käisin vaatamas kõiki tema esinemisi Haapsalus Augustibluusil, aga trehvasime korduvalt ka Tallinnas Quitar Safaris, kus ta keerutas plaate. Ta oli ikka mõnus mees, kaine peaga tagasihoidlik ja viisakas. Vintis peaga muidugi hoogsama mõttelennu ja enesehinnanguga. Aga kes meist poleks.