Saturday, August 09, 2008

Sürrid päevad ja ei ühtegi valget daami



Ronja jahta varjus nosimas.



Alar Schönberg jahta nimesildiga. Runbjarn tähendab Ruhnu Karu.



Jahta lastakse vette.

Teatan alandlikult: Ott on geniaalne! Nägin paari päeva eest tema esimesi joonistusi, mis ennast mu raamatusse laiali laotavad. Need olid väga vinged. Loodan, et tal vahepeal vaim pealt ära ei lähe.
Istusime eile Aidi ja Oti juures ning vaatasime olümpia avamist. Ma muidu ei salli neid avamis- ja lõputseremoonaid. Need tunduvad võltsid ja ülepakutud. Nüüd olin aga keeletu ja lausa lummatud. Väga võimas vaatemäng. Eks hiinlased nägid üleloomulikku vaeva, et endast muu jama kõrval head muljet jätta. See õnnestus neil, kuigi siis, kui sõdurid lipuga marssisid, tuletas puna-Hiina end uuesti halvast küljest meelde. Aga muidu oli tore.
Eile sain tuttavaks taaskord Haapsalu halva poolega. Aga ega see vist ainult Haapsalus nii ole. Igatahes Tallinna puhul ma neid asju märganud pole või siis ei sattunud peale. Igatahes juhtusin jälle kokku noortekambaga, kes purjuspäi õhtuses linnas ringi kakerdas. Sellised napilt 16-aastased ehk. Muidu juba jurakad mehed, aga arunatukest nagu rularattal. Ennast täis ja tülinorivalt häälestatud. Ühes lokaalis pidi vapper baaritüdruk nad välja viskama, sest istusid ja tatistasid seal. Tüdruk pani käed puusa ja käratas nad välja. Eile polnud veel mingit erilist situatsiooni, aga paari kuu eest oleks päris löömaks läinud. Ma ei tea, mis oleks juhtunud, kui neil kuuel sägal oleks rohkem julgust olnud. Kuidas sa neile üksi ikka vastu saad. Aga ju mind päästis enesekindlus ja nad ehmatasid ära. Lubasin ilma pikema jututa neil ükshaaval õlad küljest rebida. Täiesti hämmastav, aga selline ülepakutud vasturünnak mõjus. Kraaklesid veel hulka aega selja taga, aga järele ei tulnud. Ega ma pikemalt oma lucki pushima jäänud ja astusin minema. Nii et pole see Haapsalu siin midagi nii vaikne ja elutu linnake. Tuleb ikka õhtustel tänavatel ette vaadata.
Muidu oli mõnus nädal. Reedel oli jahta ristimine ja väga lahe olemine jahtklubis. Vikani puulaevaseltsi mehed on asjalikud vanad. Jahta kukkus neil ka tore välja. Kirjutasin sellest päevast Lääne Ellu ühe veidra reportaazhi. Ei teagi, miks veidra, aga kuidagi sürr päev oli. Ah, vahest võib.
Täna on See teatris pungikontsert. Ma hoian ennast punkmuusikast sihilikult kaugel, aga kuna Dannar tuleb Tallinnast, siis ehk pakun talle seltsi. Seega pole sürrid päevad veel läbi.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home