Turismitippjatäpphooaeg

Täna helistati linnavalitsusest toimetusse. Nimelt liikuvat linna peal kuuldus, nagu tekitaks Paralepa ja Vasikaholmi ranna vesi ujujatel mingit löövet. Kuulujutud kipuvad ülepaisutatud olema, seepärast kirjutame laupäevases lehes, kuidas asjad on.
Ühtpidi on kuuldus tõene, samas suurt jama pole. Kaie saab loo alles homme valmis, sest tervisekaitse vastus oli vist veel saabumata, aga üldiselt sain helistajast nii aru, et liiga palju muretseda pole vaja. Paralepa vesi on igal aastal natuke sogane, sest laht on madal. Tunda pidi see andma väga tundlikel inimestel ja ju on siis kellelgi lööve olnud. Samas olevat kõik tervisekaitse proovid kogu aeg korras. Kontrollitakse regulaarselt, sest tegemist on ametlike randadega. Esialgsetel andmetel küll mingit vetikarünnakut või muud sellist seal pole ja ujumine pole ohtlik. Rannas on siiski üks teade üleval, nii et teavitatud on väiksest võimalusest saada nahale mõni täpp. Aga täpid on lahedad - ruut, triip ja täpp ei lähe kunagi moest.
Kui keegi ei taha Paraleppa või Vasikaholmile minna, siis tulge viiki ujuma. Siin on kah mõnus.
Homme algavad Valge Daami päevad. Peab hommikul keskraamatukogu hoovi 12 kasti raamatuid ära viima, sest seal on raamatulaat. Hommuti raskuste tarimine pole just kõige mõnusam, aga pääsu pole. Totter oleks neid raamatuid Sadama viide jätta. Ju käib laadalt läbi palju inimesi, sest turiste on praegu palju. Kohe väga palju, vähemalt tundub nii. Hiljuti Wiiburi kohviku juures väljas istudes tundsin ennast giidina, sest iga minuti järel peatus mõni seltskond ja uuris, kus nad asuvad jms. Viieristi on selles mõttes lahe koht, et seal tekib võõrastel alati segadus. Viis teed keeravad eri suunda. Enamik küsis, kus kuursaal ja promenaad on. Seletasin, et need on suletud, ehitus käib. Promenaad on kohe kõrval, aga ju siis ei ole lihtsalt leitav. Üks ingliskeelne tädi küsis: kus meri on? Ju ta polnud Haapsalu kaarti kunagi näinud. Meri on viieristist kolmes suunas paarsada meetrit. Isegi huupi minnes leiab üles.
Tulin Wiiburist ära siis, kui saabus üks imelik noorpaar. Poiss oli võõras, tüdruk Haapsalust. Poiss ohkas kogu aeg, et nii hea on olla. See oli tore, aga kui ta sõbrale helistas ja rääkis, et leidis Haapsalust "kohutavalt ilusa" neiu, kellel on "niiii ilusad rinnad", siis kiskus veidraks. Kõne lõpetades pildistas ta tüdruku rindu ja saatis pildi ilmselt sõbrale, kellega oli rääkinud. Kõik see toimus must kahe meetri kaugusel ja kogu vestlus oli natuke liiga valju. Olin mitu korda naerma pahvatamas. Aga noh, mis seal ikka häbeneda. Ilu patta küll ei pane, aga telefoni sisse vabalt.
Eile nautisime jälle Tarmo juures suurepärast ilma ja mõnusat seltskonda. Õie-Mari on siin oma sõbra juures, Sadama viide tuli soome kunstnik Juha ja kuna mu ema oli siin, siis kutsusin tema ka. Kuulasime vana muusikat, grillisime kana ja sügasime kõhtu. Haapsalus on suvel kogu aeg puhkusetunne.
Täna on Ehte kohvikus filmiõhtu. Näidatakse üht võõrkeelse filmi Oscari saanud Hispaania filmi. Kõlab paljulubavalt ja ilmselt tuleb minna.