Peaaegu Borati kodumaa

Vaatasin paari päeva eest Borati filmi ära. Lahkusin saalist teadmisega, et tulen seda filmi uuesti vaatama. Sellist asja pole varem juhtunud. Ma vist polnud ainuke selliste mõtetega kinokülastaja, sest filmi lõppedes plaksutati saalis - täiesti ennenägematu vaatepilt. Väga veider tunne, umbes selline, nagu siis, kui reisijad pärast lennuki maandumist plaksutavad - ka see on äärmiselt veider (seda on juhtunud kordi kümme). Kas peaks siis ka takso või bussi sihtpunkti jõudmist plaksutama... Aga see lennuki näide ei haaku muidugi Boratiga.
Borat tuli meelde seoses viimaste uudistega Kõrgõzstanist. Taas on seal inimesed tänavatel. Eelmise aasta juulis olin Biškekis, kui riik valmistus valimisteks. Oodata oli ägedaid kokkupõrkeid ja verevalamist, sest nädalapäevad varem oli naabrite juures Uzbekistanis paarsada inimest tapetud ning samad meeleolud valitsesid ka Kõrgõzstanis. Jah, küll teistest asjadest ajendatuna, kuid rahvas oli millegi hirmutava ootel.
Suur märul jäi siiski ära, praegune president Kurmanbek Bakijev võitis demokraatiat lubades valimised ja on ta nüüd see, keda rahvas kritiseerib. Vaid pisut rohkem kui aasta hiljem. Nad kohe ei oska normaalselt valitseda. Pean silmas kogu selle regiooni riigijuhte. Uzbekid, tadžikid, kasahhid, kirgiisid... Kogu aeg on mingi jama. Vene ajast pärit mentaliteet ja korruptsioon on nii julmalt veres. Ja loomulikult narkoäri, see on Kõrgõzstanis ületanud kõik piirid.
Kõrgõzstan meenutabki pisut Borati kujutatud Kazahstani, kuigi filmis viskas Cohen nalja vist hoopis kuskil Rumeenia mägikülas. Ei pea ju selleks Kazahstani sõitma, et sarnast elu-olu kujutada. Kõrgõzstani mägedes elasin samasuguses külas, no peaaegu... Mis tegelikult oli tore, inimesed olid erakordselt toredad, sellist külalislahkust ja viisakust Euroopast ei leia. Lihtsus teeb inimesed kauniks.
Borati filmi puhul on imelik, et nii palju on reageeritud ja räägitud sellest, millisena Cohen kujutab Kazahstani. Aga film ei räägi ju üldse sellest. Film naeruvääristab USA-d, juute, texaslikku mentaliteeti, homoviha, ultrafeminismi, pealiskaudsust... Ühesõnaga, Ameerika elu eri tahku. Kazahstan ei puutu siia üldse. Cohen otsis vastandit kõigele sellele ja asetas selle Kazahstani, et näidata kontrastelt, kuhu on tsiviliseeritud maailm oma demokraatia ja inimõigustega liialdamisega jõudnud. Anyway, ägedalt pani...
Siin üks fotomeenutus, kuidas mullu juulis Kõrgõzstani miilitsaüksus kaitses Biškeki "Valget Maja" rahvahordide eest :) Nad panid ka ägedalt...