Nii lihtne on tappa...

Kas Saddam Hussein peaks kõlkuma võllas? Pigem mitte. Praegune USA käitumine on taas silmakirjalik. Surmanuhtluse määramist õigustades teatati, et sellised on Iraagi seadused ja selline on Iraagi inimeste tahe. USA-l, Euroopa Liidu riikidel ega ka Vatikanil polevat selles suhtes midagi kaasa rääkida. See on demagoogia. USA, kes ise on Iraagi ründamist põhjendanud demokraatia ja inimõiguste viimisega paljukannatanud rahvale, on viinud Iraaki ka tänapäevase kohtusüsteemi. Iraagi kohtud pole kunagi nii töötanud, nagu Saddami protsessi ajal. Selline protsess oli esimene üle mitme aastakümne. Aga ühel hetkel astus USA kõrvale, et jätta muljet, nagu toimiks Iraagi õigussüsteem ilma nende vahelesegamiseta. Sest nüüd on ju hea öelda: meie ei puutu nende asjadesse ja otsustesse, NEMAD otsustasid, et Saddam ja paljud teised tuleb puua. Aga kes otsustas, et Saddami üle peetakse kohut üldse Iraagis, mitte aga Haagis, kus sääraste kurjategijate üle saaks pidada erapooletut kohut? Seda otsustas USA.
Vatikani seisukoht on tegelikult õige: kurjategija karistamine ise kuritegu sooritades on vale.
Aga see oli hea žest, mida Saddam pärast surmanuhtluse otsuse väljakuulutamist tegi: "Ma kutsun kõiki iraaklasi, araablasi ning kurdi rahvusest inimesi üles andestama, leppima ning kätt suruma.” Saddam on kogu oma julmuse juures siiski tark mees. Olen tema lapsepõlvesõbraga kohtunud, kes tema tegusid üldsegi mitte ei imetlenud ega õigustanud. Kuid ta ütles, et Saddami tarkust ei tohiks alahinnata.
Kui tal on veel mingitki autoriteeti, siis võib sellest kasu olla. Iraaklased on kogu oma ajaloo vältel elanud tugevate valitsejate juhtimisel. Nüüd, kus neil seda enam pole, võivad nad Saddami sõnu üle mitme aasta taas kuulata. Ja seda ilma varjatud vihata.