Mahavokirattaralli
Traditsioonid on teatud piirini mõnusad. Mõnest ei tahaks kuidagi loobuda. Näiteks hommikurutiinist. Haapsalus veedetud kaks suve on olnud selles osas eriti meeldivad. Tõusen alati natuke varem, et lihtsalt olla. Olen hommikuti hirmus õgija, teen alati sooja toitu, mis tavaliselt on eelmisel õhtul kokku keeratud. Taustaks vaatan CNNist maailmauudised. Siis pesema ja pärast kohvitassiga aeda istuma. Arvutist Eesti uudised, piip, kohvi ja linnuleelo. Mõnus. Nii ka hetkel.
Ka eile oli mõnus. Mahavoki kontsert oli meeldiv, ainult istumisega oli keeruline. Puust pingid olid liiga tihedalt, põlved olid vastu eesistuja tagumikku ja enda ahter jäi ka valusaks. Esinejaid peaaegu ei näinudki. Aga polnud vajagi, sai muusika taustal enda mõtteid mõelda.
Mahavoki algusaastate progemuusikaga polnud ma väga kursis. See oli huvitav. Meenutas praegust Jeff Becki. Kiire, tehniline, elektroonilise taustaga. Tegelikult leidsin veel mitu sarnasust teiste kuulsustega, milles pole samas midagi halba. Vahepeal lõi Pink Floyd sisse, Peter Gabriel, Annie Lennox. Eks enamik kuulajaid oli tulnud muidugi Kare Kauksi perioodi muusikat kuulama. See oli ka mõnus. Nad olid seda tehniliselt täiustanud, mis tuli kasuks.
Enne Padist oli teeremont. Polegi sellisel kuumaastikul varem sõitnud. Ju see tehakse kohe korda. Nõva tee on kah valmis saamas ja oli juba korralikult läbitav. Peraküla simman ehmatas rahvarohkusega. Võib-olla isegi tuhat inimest oli kohal. Korraks tuli sutsakas vihma, aga see ei seganud. Matvere ja VLÜ mängisid, enne oli teatritükk. Igati korralik külasimman, sekka hulk Tallinna ja Haapsalu inimesi.
Pidime täna Tarmoga uuesti Nõvale sõitma ja ühelt tema tuttavalt värsket lesta ostma. Ema tuleb täna külla ja mõtlesin, et äkki tahab praadida. Lõuna-Eestisse jõuab lesta harva ja ega siin Haapsaluski pole näinud. Tuleb kohe hommikul merelt tulijatelt osta. Tarmo sõbral oli kilomeetri jagu võrku sees ja arvas, et ehk jätkub meilegi, aga ilmselt siis polnud head saaki, sest pole helistanud. Pole lugu, saab teinekord minna.
Ka eile oli mõnus. Mahavoki kontsert oli meeldiv, ainult istumisega oli keeruline. Puust pingid olid liiga tihedalt, põlved olid vastu eesistuja tagumikku ja enda ahter jäi ka valusaks. Esinejaid peaaegu ei näinudki. Aga polnud vajagi, sai muusika taustal enda mõtteid mõelda.
Mahavoki algusaastate progemuusikaga polnud ma väga kursis. See oli huvitav. Meenutas praegust Jeff Becki. Kiire, tehniline, elektroonilise taustaga. Tegelikult leidsin veel mitu sarnasust teiste kuulsustega, milles pole samas midagi halba. Vahepeal lõi Pink Floyd sisse, Peter Gabriel, Annie Lennox. Eks enamik kuulajaid oli tulnud muidugi Kare Kauksi perioodi muusikat kuulama. See oli ka mõnus. Nad olid seda tehniliselt täiustanud, mis tuli kasuks.
Enne Padist oli teeremont. Polegi sellisel kuumaastikul varem sõitnud. Ju see tehakse kohe korda. Nõva tee on kah valmis saamas ja oli juba korralikult läbitav. Peraküla simman ehmatas rahvarohkusega. Võib-olla isegi tuhat inimest oli kohal. Korraks tuli sutsakas vihma, aga see ei seganud. Matvere ja VLÜ mängisid, enne oli teatritükk. Igati korralik külasimman, sekka hulk Tallinna ja Haapsalu inimesi.
Pidime täna Tarmoga uuesti Nõvale sõitma ja ühelt tema tuttavalt värsket lesta ostma. Ema tuleb täna külla ja mõtlesin, et äkki tahab praadida. Lõuna-Eestisse jõuab lesta harva ja ega siin Haapsaluski pole näinud. Tuleb kohe hommikul merelt tulijatelt osta. Tarmo sõbral oli kilomeetri jagu võrku sees ja arvas, et ehk jätkub meilegi, aga ilmselt siis polnud head saaki, sest pole helistanud. Pole lugu, saab teinekord minna.
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home