Iga eestlase lemmiroog on teine... lammas

Homme avatakse Haapsalus Iloni Imedemaa. See on üks lahe koht, kus lastel on igavesti palju teha ja vaadata. Teist samasugust Eestis pole, ilmselt mitte ka Lätis ja Leedus. Stockholmis on midagi sarnast, seal on see seotud Lindgreni tegelastega. Päris lõbus koht. Haapsalus on Imedemaa seotud Ilon Wiklandiga, kes, nagu kõigile teada, on Lindgreni raamatuid illustreerinud. Aga eks lugege ise, keda huvitab.
Täna oli Haapsalus jälle tapvalt palav. Väike viik oli ujujaid täis, ilmselt rannad ka. Veetsin päeva kodus raamatuga tegeledes ja hoidusin palavusest. Tegin raamatuteksti päris palju muudatusi. Veider, kui palju näeb vigu ja möödapanekuid, kui tekst on mõni kuu seisnud. Puhanud pilk leiab igasugu jaburdusi üles. Homme loen kogu teksti veel hoolikalt läbi ja saadan toimetajale. Siis saab uue raamatu ette võtta, näpud täitsa sügelevad selle järele.
Leidsin kolm päeva tagasi riiulist Indiast toodud kokaraamatu, mille olin täitsa ära unustanud. Lugesin kaanest kaaneni läbi ja vihastasin, et Haapsalus pole kuskilt saada lambaliha. Kuna raamat on Hyderabadi köögist (Andhra Pradeshi osariigi pealinn) ja seal on muslimid enamuses, siis leiab nende köögis palju lambaliha. Kanaliha on ka, aga seda nad traditsiooniliselt heaks lihaks ei pea. Vanasti peeti kana "mustaks". Kakerdab mööda tänavaid ringi ja sööb rentslist sodi - ei saa ju olla "puhas" elukas. Enam nii muidugi ei mõelda, aga kana on jäänud siiski lambalihaga võrreldes teisejärguliseks.
Ja vaat seda raamatut lugedes vihastasingi, et meil lammast saada pole. Olen ammu tahtnud biryanit teha, aga millegipärast pole selleni jõudnud. Nüüd leidsin sealt raamatust kümmekond biryani retsepti, mis olid kõik muidugi lambalihast, aga asendasin sujuvalt sealihaga ja kaks päeva hiljem proovisin kanaga. Väga hea oli mõlemaga. Tahtsin ka katsetada, kui kangeks toit jääb. Katsetasin maitseainete koguseid. Retsepti järgi ei saanud koguseid valida, sest nad seal Indias ju alla 8-10 inimesele toitu ei tee ja ma ei viitsind arvutama hakata, kui palju peab kogust vähendama. Ja tegelikult on see ka mõttetu, sest meil saadavad maitseained on jube puru võrreldes Indias kasutatavatega. Aga üldiselt sain teada, et kui olin kasutanud 10 küüslauguküünt, viie sentimeetri pikkust ja kahe sõrme jämedust värsket ingerijuurt, üht suurt sibulat, üht värsket rohelist tšillikauna ja teist sama palju sügavkülmast võetud punast tšillit, supilusikatäit külmutatud koriandrit, sama palju kurkumit, teelusikatäit tšillipulbrit ja poole vähem kaneeli (nelki ma Haapsalus poest ei leidnud), tuleb see kõik kahega korrutada. Riis tasakaalustab teravust liiga palju, eks jogurt ka natuke. Aga muidu oli suurepärane. Tellisin just MaruLiisilt Tallinnas lammast, siis saab õiget Hyderabadi nodi teha. Nii et peale lugemise, toimetamise, kokkamise ja söömise pole ma siin midagi teinud.