Kas Google hakkab eesti kirjanikke koorima? Tegelikult ei hakka
Lugesin 8. märtsil Postimehe artiklit „Kirjarahvast häirib Goolge’i ülbe ettepanek”. See räägib sellest, et netihiiglane Google sõlmis USAs autoriõiguste kokkuleppe, mis puudutab teoste skänneerimist (paberteose muutmist visuaalselt samasugusel kujul elektrooniliseks), selle netis avaldamist ja autoriõiguste eest tasumist.
Mu meelest küttis artikkel natuke paanikat, mida oleks saanud ära hoida. Kui lugu kokku võtta, siis jäi sellest mulje, et Google skänneerib jõupositsioonilt autorite teoseid ja ähvardab need netti üles panna. „Pääsevad” need (ka eesti) kirjanikud, kes on 5. maiks Google’ile teada andnud, et nad ei soovi oma teost netis avaldada. Et nagu võetaks eesti autoritelt nende teosed ilma autoritasu või muud kompensatsiooni maksmata käest. Tegelikult see nii pole.
Kirjanik Jaak Urmet alias Wimberg oli artiklis päris kuri, aga peamiselt Google’i käitumise peale, et nad panevad autorid lihtsalt ühe teate peale sundseisu: kui tahate loobuda teoste avaldamisest netis, siis andke sellest ise meile teada. Nojah, see kõlab pahasti tõesti, aga taust on natuke muu.
Kes tahab sõna sõnalt Google’i tegemistest lugeda, siis saab seda teha siit.
Kokkuvõtvalt on aga asi nii. (See on tõlge lingi all peidus olevast inglisekeelsest tekstist. Olen nüüd küll Google’i hääletoru, aga mis teha. Järgnev tekst on peaaegu otsetõlge, vaid mõni märkus on minult.)
Praegu on Google Booksil täistekstina netis üleval umbes seitse miljonit raamatut. Kui otsinguaknasse lüüa mingid sõnad, mis on sellisel moel kirjas ka mõnes raamatus, siis otsingumootor leiab selle raamatu, kui see on Google Booksi andmebaasis. Näiteks otsides lausega „life of a tea bush” tuleb vastuseks ka raamat The Story of Tea, sest selle netis avaldatud tekstis on selline lause sees. Kui sellele leheküljele minna, siis jõuab otsija Google Booksis just sellele samale skänneeritud leheküljele, kus see lause asub. Sealsamas saab lugeda veel mõnda sama raamatu lehekülge ning siis juba uurida edasi, kust seda raamatut osta või laenutada saab. Geniaalne tegelikult.
Google Booksi raamatud tulevad kahest allikast. Esimese projekti nimi on „Raamatukoguprojekt” (The Library Project). See on nagu raamatukogukaartide kataloog, kus näidatakse teoste teavet ja kus on juures ka lühike tutvustav tekst. Need raamatud on autorikaitse all ja neid ei saa tervenisti netist lugeda. Samas on ka selle projekti all raamatuid, mille õigused pole kaitstud. Vaat neid saab netist lugeda ja ka alla laadida.
Teine projekt on „Partneriprojekt” (The Partner Programm). Selle all mõistetakse seda, et Google on loonud sidemed rohkem kui 20 000 kirjastaja ja autoriga, et nende raamatud oleksid Google’ist leitavad. Arvutikasutaja näeb netis mõnda otsitava raamatu lehekülge, nagu eespool kirjeldatud juhul, aga seal on juures lingid, mis juhatavad otsija raamatukokku või poodi, kus seda teost saab laenutada või osta.
Mis siis pärast Google ja teiste asjaosaliste kokkulepet muutub?
Uue, USAs sõlmitud kokkuleppe kohaselt laieneb Google’i ja ettevõtte kirjastuspartnerite pakutavate ja netist leitavate raamatute hulk. Ehk siis tuleb juurde rohkem teoseid, mis on leitavad, osaliselt loetavad ja ka ostetavad.
Praeguseni sai Google näidata ainult väikest osa raamatust, mis kuuluvad autoriõiguste alla (vt „Raamatukoguprojekt”). Kuna aga suur osa neist raamatutest pole enam kirjastamisel ehk neid pole võimalik poest saada, tuleb neid otsida raamatukogudest või kasutatud raamatute poodidest. Uues situatsioonis on aga Google’il õigus kaupluselettidelt kadunud raamatuid üles panna. Netikasutaja saab neid lugeda osaliselt või kui maksta, siis ka terviktekstina. See kehtib ainult USA kohta (raamatud, mida pole enam müügil seal, kuid mida võib leida sealsetest raamatukogudest). Google ütleb, et see oli üks peamisi põhjusi autoriõiguste alase kokkuleppe sõlmimisel, et aidata kirjastamisest maas raamatuil levida ja olla neil kõigile kättesaadavad.
Uus situatsioon annab lugejale uusi võimalusi lugeda internetist tervet raamatut, mitte enam ainult teose lühiülevaadet (jutt käib poest kadunud raamatutest). Tuleb vaid end Google Book Search’i registreerida, otsida raamat välja ja seda ükskõik mis ajahetkel piiramatult lugeda.
Lisaks hakkab Google tegema koostööd raamatukogude, ülikoolide ja muude organisatsioonidega. Nii saavad selle teenuse kasutajad juurdepääsu miljonitele nende raamatukogudes olevatele teostele, samas kui autorid ja kirjastajad saavad selle eest ka tasu.
See on minu arvates eriti hea, sest näiteks teadustöö tegijad vajavad erialast kirjandust, mida meil Eestis on vähe. Välismaalt tellimine võtab nädalaid ja see maksab päris palju.
Google loodab ka, et USA ülikoolid ja avalikud raamatukogud loovad eraldi terminalid, kust lugeja pääseb ligi tervetele tekstidele, mis on Google Booksist leitavad ja mida muidu enam ei kirjastata.
Lisaks eelnimetatult näitab Google selliste raamatute puhul ka edasipidi, kui see on kuskil poes müügile tulnud ja kui see on mõnes raamatukogus saadaval.
Rahvusvaheliste Google’i kasutajate (ehk siis nende, kes elavad väljaspool USAd) puhul ei muutu praegu midagi. See tähendab, et Google Books toimib Eestis nii, nagu toimis enne (ja nagu päris ees kirjutasin). Google aga märgib, et tegutseb selle nimel, et samasugune süsteem hakkaks tööle ka mujal maailmas. See on ilmselt väga pikk tee käia.
Google’i USAs saavutatud kokkulepe seletab lahti, kuidas lugejad pääsevad ligi kolme sorti Google Books Search’i raamatutele.
1. Autoriõigustega kaitstud ja kirjastamisel (in–print) raamatud:
Kirjastamisel raamatud on need, mida kirjastaja veel müüb ja mis on raamatupoodides saadaval. Uus kokkulepe laiendab selliste raamatute müügivõimalusi ja annab autoritele ning kirjastajatele võimaluse muuta ainult lühitekstina Google’ist nähtav raamat kogu ulatuses nähtavaks ja seda ka müüa.
2. Autoriõigustega kaitstud, kuid kirjastamisest maas (out–of–print) raamatud:
Out–of–print raamatud on sellised, mida ei kirjastata ega müüda enam ja mida leiab vaid raamatukogudest või kasutatud teoste poodidest. See osa võib puudutada ka eesti autoreid, kui nende raamat on sattunud USA raamatukokku ja mida pole sealsetest poodidest võimalik enam osta ning seda seal ka enam ei kirjastata. Uus kokkulepe USAs annab Google’ile õiguse kõik sellised raamatud digitaliseerida, panna netti üles kokkuvõtva tekstina ja lubada neid ka osta ja tervikuna alla laadida. Seda ainult siis, kui autor või kirjastaja pole seda keelanud. See ei tähenda, et autor ja kirjastaja selle eest tasu ei saaks. Google ütleb nii: Me usume, et see on kirjastusärile tohutu õnnistus, kui autorid ja kirjastajad saavad teenida raha teostelt, mida nad võib–olla ei lootnud enam kunagi poelettidel näha.
3. Autoriõigusteta raamatud:
Nende puhul jääb endiselt nii, et saab lugeda, alla laadida ja välja trükkida.
Google’i kokkuleppe kohaselt luuakse ka mittetulunduslik Raamatuõiguste Register, mis koondab autoreid, kirjastajaid ja teoste autoriõiguste omanikke. Register aitab kindlaks teha, kes on raamatute õiguste omanikud ja kindlustab, et nad saaksid õiguste kasutamise eest raha.
Arvan, et Google on raamatuturul teinud revolutsiooni ja teeb ka edaspidi. Mulle see meeldib, et raamatud jõuavad üha suurema hulga inimesteni. Ma ei ole mitte kuskilt välja lugenud, et Google jätaks õigustega kaitstud raamatu autori ja/või kirjastaja tasuta. Google’i sõlmitud kokkuleppe tekstist ei selgunud ainult, millistest summadest jutt käib, aga ma ka ei otsinud rohkem sellel teemal avaldatut. Ehk see on kuskil siiski kirjas.
Google’i tegevus laiendab kirjanike ja kirjastajate kauplemisvõimalusi. Kui mu sõbrad Jordaanias tahavad mu raamatuid lugeda, pean ma praegu need neile ise postiga saatma. Seda juhul, kui raamatupoodidest on need teosed otsas ja neid ei saa netist enam tellida (Eestis müüb näiteks Raamatukoi eesti teoseid ka välismaale). Google pakubki võimalust niiöelda „väljamüüdud” raamatuid soetada, laadides need netist nende päris õigel kujul ja illustratsioonidega alla. Kes ei taha arvutist lugeda, saab lehed välja trükkida.
Jah, see pole päris see õige raamat, aga ta on vähemalt kättesaadav. Ja see on hea. Loomulikult saab autor selle eest ka raha, Google’ist rääkimata. (Lisaks sellele näitab Google raamatu tutvustuse juures ära, kui teos on kuskil tellija lähedal raamatukogus või (neti)kaupluses olemas.) Kogu see teema räägib praegu USAst. Tõenäosus, et paljude eesti autorite teosed on USA raamatukogudes saadaval, on väike. Mõni kindlasti on seal esindatud ja sel juhul võib juhtuda, et Google ka raamatu oma andmebaasi skänneerib. Just need autorid peaksidki 5. maiks Google’ile teada andma, kas nad soovivad seda või mitte. Mina küll sooviks, aga sel pole tähtsust.
Mu meelest küttis artikkel natuke paanikat, mida oleks saanud ära hoida. Kui lugu kokku võtta, siis jäi sellest mulje, et Google skänneerib jõupositsioonilt autorite teoseid ja ähvardab need netti üles panna. „Pääsevad” need (ka eesti) kirjanikud, kes on 5. maiks Google’ile teada andnud, et nad ei soovi oma teost netis avaldada. Et nagu võetaks eesti autoritelt nende teosed ilma autoritasu või muud kompensatsiooni maksmata käest. Tegelikult see nii pole.
Kirjanik Jaak Urmet alias Wimberg oli artiklis päris kuri, aga peamiselt Google’i käitumise peale, et nad panevad autorid lihtsalt ühe teate peale sundseisu: kui tahate loobuda teoste avaldamisest netis, siis andke sellest ise meile teada. Nojah, see kõlab pahasti tõesti, aga taust on natuke muu.
Kes tahab sõna sõnalt Google’i tegemistest lugeda, siis saab seda teha siit.
Kokkuvõtvalt on aga asi nii. (See on tõlge lingi all peidus olevast inglisekeelsest tekstist. Olen nüüd küll Google’i hääletoru, aga mis teha. Järgnev tekst on peaaegu otsetõlge, vaid mõni märkus on minult.)
Praegu on Google Booksil täistekstina netis üleval umbes seitse miljonit raamatut. Kui otsinguaknasse lüüa mingid sõnad, mis on sellisel moel kirjas ka mõnes raamatus, siis otsingumootor leiab selle raamatu, kui see on Google Booksi andmebaasis. Näiteks otsides lausega „life of a tea bush” tuleb vastuseks ka raamat The Story of Tea, sest selle netis avaldatud tekstis on selline lause sees. Kui sellele leheküljele minna, siis jõuab otsija Google Booksis just sellele samale skänneeritud leheküljele, kus see lause asub. Sealsamas saab lugeda veel mõnda sama raamatu lehekülge ning siis juba uurida edasi, kust seda raamatut osta või laenutada saab. Geniaalne tegelikult.
Google Booksi raamatud tulevad kahest allikast. Esimese projekti nimi on „Raamatukoguprojekt” (The Library Project). See on nagu raamatukogukaartide kataloog, kus näidatakse teoste teavet ja kus on juures ka lühike tutvustav tekst. Need raamatud on autorikaitse all ja neid ei saa tervenisti netist lugeda. Samas on ka selle projekti all raamatuid, mille õigused pole kaitstud. Vaat neid saab netist lugeda ja ka alla laadida.
Teine projekt on „Partneriprojekt” (The Partner Programm). Selle all mõistetakse seda, et Google on loonud sidemed rohkem kui 20 000 kirjastaja ja autoriga, et nende raamatud oleksid Google’ist leitavad. Arvutikasutaja näeb netis mõnda otsitava raamatu lehekülge, nagu eespool kirjeldatud juhul, aga seal on juures lingid, mis juhatavad otsija raamatukokku või poodi, kus seda teost saab laenutada või osta.
Mis siis pärast Google ja teiste asjaosaliste kokkulepet muutub?
Uue, USAs sõlmitud kokkuleppe kohaselt laieneb Google’i ja ettevõtte kirjastuspartnerite pakutavate ja netist leitavate raamatute hulk. Ehk siis tuleb juurde rohkem teoseid, mis on leitavad, osaliselt loetavad ja ka ostetavad.
Praeguseni sai Google näidata ainult väikest osa raamatust, mis kuuluvad autoriõiguste alla (vt „Raamatukoguprojekt”). Kuna aga suur osa neist raamatutest pole enam kirjastamisel ehk neid pole võimalik poest saada, tuleb neid otsida raamatukogudest või kasutatud raamatute poodidest. Uues situatsioonis on aga Google’il õigus kaupluselettidelt kadunud raamatuid üles panna. Netikasutaja saab neid lugeda osaliselt või kui maksta, siis ka terviktekstina. See kehtib ainult USA kohta (raamatud, mida pole enam müügil seal, kuid mida võib leida sealsetest raamatukogudest). Google ütleb, et see oli üks peamisi põhjusi autoriõiguste alase kokkuleppe sõlmimisel, et aidata kirjastamisest maas raamatuil levida ja olla neil kõigile kättesaadavad.
Uus situatsioon annab lugejale uusi võimalusi lugeda internetist tervet raamatut, mitte enam ainult teose lühiülevaadet (jutt käib poest kadunud raamatutest). Tuleb vaid end Google Book Search’i registreerida, otsida raamat välja ja seda ükskõik mis ajahetkel piiramatult lugeda.
Lisaks hakkab Google tegema koostööd raamatukogude, ülikoolide ja muude organisatsioonidega. Nii saavad selle teenuse kasutajad juurdepääsu miljonitele nende raamatukogudes olevatele teostele, samas kui autorid ja kirjastajad saavad selle eest ka tasu.
See on minu arvates eriti hea, sest näiteks teadustöö tegijad vajavad erialast kirjandust, mida meil Eestis on vähe. Välismaalt tellimine võtab nädalaid ja see maksab päris palju.
Google loodab ka, et USA ülikoolid ja avalikud raamatukogud loovad eraldi terminalid, kust lugeja pääseb ligi tervetele tekstidele, mis on Google Booksist leitavad ja mida muidu enam ei kirjastata.
Lisaks eelnimetatult näitab Google selliste raamatute puhul ka edasipidi, kui see on kuskil poes müügile tulnud ja kui see on mõnes raamatukogus saadaval.
Rahvusvaheliste Google’i kasutajate (ehk siis nende, kes elavad väljaspool USAd) puhul ei muutu praegu midagi. See tähendab, et Google Books toimib Eestis nii, nagu toimis enne (ja nagu päris ees kirjutasin). Google aga märgib, et tegutseb selle nimel, et samasugune süsteem hakkaks tööle ka mujal maailmas. See on ilmselt väga pikk tee käia.
Google’i USAs saavutatud kokkulepe seletab lahti, kuidas lugejad pääsevad ligi kolme sorti Google Books Search’i raamatutele.
1. Autoriõigustega kaitstud ja kirjastamisel (in–print) raamatud:
Kirjastamisel raamatud on need, mida kirjastaja veel müüb ja mis on raamatupoodides saadaval. Uus kokkulepe laiendab selliste raamatute müügivõimalusi ja annab autoritele ning kirjastajatele võimaluse muuta ainult lühitekstina Google’ist nähtav raamat kogu ulatuses nähtavaks ja seda ka müüa.
2. Autoriõigustega kaitstud, kuid kirjastamisest maas (out–of–print) raamatud:
Out–of–print raamatud on sellised, mida ei kirjastata ega müüda enam ja mida leiab vaid raamatukogudest või kasutatud teoste poodidest. See osa võib puudutada ka eesti autoreid, kui nende raamat on sattunud USA raamatukokku ja mida pole sealsetest poodidest võimalik enam osta ning seda seal ka enam ei kirjastata. Uus kokkulepe USAs annab Google’ile õiguse kõik sellised raamatud digitaliseerida, panna netti üles kokkuvõtva tekstina ja lubada neid ka osta ja tervikuna alla laadida. Seda ainult siis, kui autor või kirjastaja pole seda keelanud. See ei tähenda, et autor ja kirjastaja selle eest tasu ei saaks. Google ütleb nii: Me usume, et see on kirjastusärile tohutu õnnistus, kui autorid ja kirjastajad saavad teenida raha teostelt, mida nad võib–olla ei lootnud enam kunagi poelettidel näha.
3. Autoriõigusteta raamatud:
Nende puhul jääb endiselt nii, et saab lugeda, alla laadida ja välja trükkida.
Google’i kokkuleppe kohaselt luuakse ka mittetulunduslik Raamatuõiguste Register, mis koondab autoreid, kirjastajaid ja teoste autoriõiguste omanikke. Register aitab kindlaks teha, kes on raamatute õiguste omanikud ja kindlustab, et nad saaksid õiguste kasutamise eest raha.
Arvan, et Google on raamatuturul teinud revolutsiooni ja teeb ka edaspidi. Mulle see meeldib, et raamatud jõuavad üha suurema hulga inimesteni. Ma ei ole mitte kuskilt välja lugenud, et Google jätaks õigustega kaitstud raamatu autori ja/või kirjastaja tasuta. Google’i sõlmitud kokkuleppe tekstist ei selgunud ainult, millistest summadest jutt käib, aga ma ka ei otsinud rohkem sellel teemal avaldatut. Ehk see on kuskil siiski kirjas.
Google’i tegevus laiendab kirjanike ja kirjastajate kauplemisvõimalusi. Kui mu sõbrad Jordaanias tahavad mu raamatuid lugeda, pean ma praegu need neile ise postiga saatma. Seda juhul, kui raamatupoodidest on need teosed otsas ja neid ei saa netist enam tellida (Eestis müüb näiteks Raamatukoi eesti teoseid ka välismaale). Google pakubki võimalust niiöelda „väljamüüdud” raamatuid soetada, laadides need netist nende päris õigel kujul ja illustratsioonidega alla. Kes ei taha arvutist lugeda, saab lehed välja trükkida.
Jah, see pole päris see õige raamat, aga ta on vähemalt kättesaadav. Ja see on hea. Loomulikult saab autor selle eest ka raha, Google’ist rääkimata. (Lisaks sellele näitab Google raamatu tutvustuse juures ära, kui teos on kuskil tellija lähedal raamatukogus või (neti)kaupluses olemas.) Kogu see teema räägib praegu USAst. Tõenäosus, et paljude eesti autorite teosed on USA raamatukogudes saadaval, on väike. Mõni kindlasti on seal esindatud ja sel juhul võib juhtuda, et Google ka raamatu oma andmebaasi skänneerib. Just need autorid peaksidki 5. maiks Google’ile teada andma, kas nad soovivad seda või mitte. Mina küll sooviks, aga sel pole tähtsust.
1 Comments:
informatsiooni vaba vool on lõpuks kõige tähtsam.
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home