Indiast armastusega

Mitte miski pole siin muutunud. Leban endiselt enamuse ajast lainetes, siis kirjutan paar tundi raamatut, soon ja ratas alustab uut tiiru.
Nii palju on kull muutunud, et sain tana teada, et Ronja vanaisa Priit on surnud. Sellest on rohkem kui nadal. Koigile - Merikesele, Maile, Kristjanile, Ronsule, Mallele ja paljudele teistele - kaastunne. Pole netis uldse kainud ja ei tea muust maailmast midagi.
Ega olegi muud teatada. Raamat edeneb vaga hasti. Kui samas tempos jatkan, siis on veebruari keskpaigaks umbes 250 000 tahemarki koos. Praegu ei oska veel oelda, kas see saab olema piir, aga arvan, et ilmselt tuleb pikem. Igatahes martsiks on asi kindlasti valmis.
Koju jouan 17. voi 18. veebruar. Suudlused asjaosalistele!