Ettevalmistused Õllemeistrite liiga finaaliks

Asi otsustatud. Lähen Meistrite liiga finaali invaliid Tarmo juurde vaatama. Olin hirmsa töörügamise käigus täitsa ära unustanud, et finaalmäng toimub. Ja nii kui sellest Mari-Liisilt kuulsin, hakkas aju hirmsatel kiirustel tööle. Ja kuumenes vist üle, sest tegin lühikese aja jooksul mitu otsust, millest kõigist üsna kohe loobusin.
Kõigepealt teatasin Dannarile, et tulen Tallinna, ajan paar muud asja korda ja siis võiks Lostikus mängu vaadata. Et kas Lostikus on kohad kinni pandud? Ei olnud. Samal ajal kirjutasin MSNis Alarile, et tulen Tallinna ja MIKS pole kohad kinni pandud. Selle paari minuti jooksul helistas Dannar Lostikusse ja sai viimased kuus kohta paigas, mis polnud vanasti me lemmikkoht, aga ajas asja ära. Kui sellega sai ühelepoole, möödus vaid kümmekond minutit, kui otsustasin, et ei lähe Tallinna.
Kah end jalkat vaatama sättinud Kristjan nimetas mind seepeale tropiks ja nüüd see tropp siis istub kodus ja on teinud juba uue otsuse.
Nimelt vahepeal mõtlesin, et ühinen kuskil linnas Lauri seltskonnaga ja vaatan nendega finaali. Kuna aga Haapsalus puuduvad pubid, kus õigeid kanaleid näeks ja mis ka finaali lõpuni nädala sees lahti oleks, siis jäi see asi lahtiseks. Ilmselt oleks Gambrino omaniku saanud pehmeks peksta, et ta kauem lahti hoiaks, aga ma enam ei mäleta, kas seal üldse TV6 või Soome 2e näitab.
Nii otsustasingi, et istun kodus ja vaatan koos kassiga. Hommikul hea klaar olla ja trallalaa. Aga mingi kuradike ronis õla peale ja sundis helistama Tarmole. Ausalt, jalkat, ja veel eriti finaalmängu on pagana raske üksi vaadata. Et äkki ta tahab pärast pikka põdemist ja kodus istumist mõne inimese nägu näha. Kuna Tarmo ei võtnud vastu, siis juba lootsin, et ah, hea ongi. Aga ta kurjam helistas tagasi ja arvas, et vaatab kodus finaali küll. Jalka kõrvale minu arusaamist mööda õlut ta juua ei saaks. Jätsin sinna minemise lahtiseks, kuid vaid mõni minut hiljem helistas ta uuesti ja arvas, et ajagu ma ennast aga kohale. Talle istus ka kuradike õlale ja sosistas õrnusi.
Nojah, nüüd enam taganeda ei saa, sest Tarmo oli ka ennast käima tõmmanud. Ta oli eraldi netist otsinud, mis juhtub, kui ühe mingi antibiootikumi peale õlut juua. Selgus, et muud ei juhtu midagi, kui hommikul võib natuke halvem olla kui muidu oleks. No see nüüd küll karastunud õllesõpra ei heiduta. Seda enam, et jalka ja õlu on nagu võileib ja või - ilma võita oleks sutsu kuiv.