Muinasjutt uuringufirma golfiväljakule ehitatud tasuta bändiruumist, mis põles maha

Nad on tõesti olemas ja nad tõesti teevad tööd. "Nad" on uuringufirmade küsitlejad. Ja nad ei teegi ise küsimuste vastuste taha linnukesi. Noh, see on nali, aga eks mõned teevad ka. Täna oli siis esimest korda elus juhus, et mu telefonil helistati ja paluti vastata küsimustele. Mingi tarbijakaitse teema. Vastasin heameelega, võttis paar minutit aega. Selle juures oli aga veider see, et ehmatasin end telefonihelina peale kardinapuuks. Mul on nimelt see Elioni kolmikpakett siin, millega kaasneb lauatelefon. Kuna see asub toa nurgas sisuliselt peidetult ja mitte keegi seda mitte kunagi ei kasuta ja mitte keegi ei tohiks ka selle numbrit teada, siis võttis ootamatult kostunud võõras vali heli täitsa jahedaks. Ma ei tea, kust nad numbri said. See oli nüüd teine kord paari päeva jooksul, kui see veider veneaegne elukas nurgas koledat häält tegi. Eile või üleeile helistati kah ja küsiti majaomanikku. Siis ehmatasin samuti ja päris räigelt. Kass pani ka teise tuppa ajama.
Haapsalus on aga kõik vanaviisi. Vestlesin täna selle taani bluusimehega, kellest paar postitust tagasi kirjutasin. Ta tulebki Augustibluusile ja võtab pere ka kaasa. Tundub, et ma ei peagi talle sõiduraha koguma ja ta saab festivali ametlikku programmi. Aga näis, see rahaasi pole veel kindel.
Reedel on meil siin palju ettevõtmisi. Algab kahepäevane konverents "Muinasjutuvägi", kuhu tuleb sadakond lastekirjandusest huvitatud inimest - kirjanikud, raamatukotöötajad jt. Vist oli lausa viielt maalt. Arutatakse laste lugemisharjumuste jms üle. Päris suur ettevõtmine. Linn tahab selle omanäolise ettevõtmisega süvendada linna laste- ja perekeskset imagot. Eks Haapsalu ole tõesti päris lapsesõbralik. Kirjutan konverentsist neljapäevases lehes. Mari, tehke siis Kultuurisaatesse lõik. Tallinnas teil seal niikuinii kultuuri pole, eks ju :).
Ja siis on reedel veel Haapsalu alternatiivkultuuri koja kontsert/protestiavaldus/vms linnavalitsuse ees. Loetakse luuletusi, mängitakse pilli ja selgitatakse oma seisukohti. Peamine soov on neil see, et siinsetel alternatiivikultuuri tegijail pole palju võimalusi, näiteks pole bändidel prooviruumi jms. Olen sel teemal nendega natuke vaielnud ja pole kõigi nende seisukohtadega nõus, aga ei peagi olema.
Ma ei arva, et kõik peab tasuta kätte tulema. Leian, et bändid peaksid koos tegutsema ja koos ruumid rentima, mitte iga bänd omaette. Ja koos ka ruumi eest maksma. Summad tuleks ühe bändiliikme kohta naeruväärselt väiksed. Tore oleks muidugi, kui linn sisustaks pillimeestele ruumi ja ei küsiks renti, aga seni, kuni sellist kommunismi ei ole, saaks ka teisiti. Enamik pillimehi Tallinnas maksavad renti nii et tolmab. Kust Haapsalusse see kommunism siis peaks tekkima? Ja kahtlen, kas kunagi tekibki. Hobidega tegelemine ikka maksab, pole midagi teha. Kui tahan golfi mängida, siis ma ei lähe ju linnalt raha küsima, et mu mõnutunnid kinni makstaks. Aga üldiselt on hea, et nad tegutsevad ja endast märku annavad. Isegi, kui mõni asi jääbki unistuseks, tasub proovida ikka.
Seoses golfiga meenus, et juuni alguses algavad golfikursused. Kavatsen ka minna. Golfiväljak on siinsamas linna ääres. Kogu päev golfiväljakul maksab ainult 250 krooni. Ilus koht metsa keskel, suvi, mõnus mäng - tasub proovimist.
Ja kohe-kohe avatakse uus sõõgikoht Bombay. Suur ja korralik koht, nagu märgid näitavad. Halleluuja aasia toidule! Lõpuks ometi saan Haapsalus lemmikkoha, loodetavasti.
Tänane päevatsitaat tuli ühelt võõralt mehelt. Meil oli öösel tulekahju ja üks mees hukkus. Käisin hommikul seal kohal ja kohtasin hukkunu tuttavat. Lause oli umbes selline: "Temaga oli pahatihti nii, et kui jõi, siis ikka ilusti."